Ajalooline traditsioon: Suure-Jaani lõunaosa.

Suusõnaline traditsioon - Sõjad vanematest aegadest peale


Sõdadest kui sarnastest ei teata pea mitte midagi, mille tegevusaeg ulatuks vanematesse aegadesse. Ainult mõnedes üksikutes paikades teatakse lahinguplatse, kus vanasti sõda peetud, kuid kunas ja kelle vahel sõda olnud, ei tea rahvas jutustada. Teated ulatuvad vaid Põhjasõja-aegsete venelaste – pardiajajate – riisumiskäikudeni, mida need ühes või teises kihelkonna osas ette võtnud.
EKLA, f 199, m 23, 31 (III-2) < Suure-Jaani khk. - Alfred Rästas (1926)

Riisa küla Vastemõisa ja Tori valla piiril olnud vanasti rikas küla ja seal käinud tihti pardiajajad riisumas. Kord Rootsi sõja ajal pidanud pardiajajad jällegi Riisa külla röövima tulema. Vastemõisast antud küla meestele käsk kätte, et nad riisujatele küüti tuleksivad. Kaks Riisaküla peremeest, kes venelastele küüti läinud, leppinud kolmanda mehega kokku, et see neid Ojasuu juures (umbes 1 verst Tõramaa külast) metsas ootaks. Kui nad selle koha peal mõlaga roop-roop vastu lootsiku külge tõmbavad, siis on neil röövlid lootsikus, ja see olnud märgiks, et kolmas mees neile abiks tuleks venelasi uputama. Nõnda olnudki; Ojasuu kohale jõudes tõmmanud sõudjad mõlaga paar korda vastu lootsiku serva ja kokkuräägitud märgi peale tulnud kolmas mees võsast välja ning üheskoos kallutatud pardiajajad lootsikust jõe põhja. Jõe põhi olevat selle koha peal nõnda sügaval, et seda seniajani keegi veel kätte pole saanud. Mõlemad pardiajajad olla veel praegu ühes püssidega jõe põhjas. Nimetatud jõgi voolab Ojasuu kohal Ojasuu jõkke. Üks pardiajaja jooksnud kord Kibaroo talu ahju peale, kust ta kinni võetud ja ära tapetud.
EKLA, f 199, m 23, 31/3 (III-2) < Suure-Jaani khk., Tori v., Tõramaa k., Nurme t. - Alfred Rästas < Ekateriina Sohv, 76 a. (1926)

Jutustajale kõnelenud Tõnis Peet, vana mees, kes ammugi surnud, et peale meie maa vallutamist Peetri poolt käinud vene röövsalgad maad mööda riisumas. Küladest aetud karjad ära ja võetud muud vara ühes. Kui mõisa teolised põllul kündmas olnud, käskinud kubjas röövsalga lähenemisel neid hobused adra eest lahti võtta ja ratsa metsa põgeneda. Kord tulnud venelaste röövsalk umbes 10 km Suure-Jaani alevist Kuura talust lääne poole Veneoja juurde. Seal olnud eestlased neid metsas varitsemas ja riisujad peksetud tagasi, kusjuures mitu venelast surma saanud. Sellest saadik kutsutakse seda lohku Veneojaks.
Teine kord tulnud venelaste röövsalk Tõramaa tallu, mis umbes 30 km Suure-Jaani alevist lääne pool Vastemõisa ja Tori valla piiril asub. Tõramaal voolab kahe samanimelise talu vahelt oja läbi. Röövlid, tulnud ojast põhjapool asuvasse tallu sisse, keda 8 meest olnud. Talu peremees heitnud näiliselt riisujate juhiks ja lubanud venelastele aidata saaki muretseda. Peremees läinud ühes venelastega välja ja võtnud püssi ühes. Ojast üle purde minnes astunud Tõramaa peremees kõige ees. Kui viimane venelane purdele astunud, pööranud peremees ümber ja lasknud venelaste peale. Kuul tapnud seitse riisujat kuna viimane veata jäänud. See pööranud hirmuga ümber ja jooksnud umbes 1 km maad põhja pool asuvasse Murru tallu, kuhu ta ahju peale redusse pugenud. Sealt tiritud mees maha ja tapetud ära.
EKLA, f 199, m 23, 33/4 (III-2) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Tiitsu t. - Alfred Rästas < Tõnis Mein, 89 a. (1926)

Peale Rootsi sõja käinud venelased, pardiajajad, mööda maad riisumas, kelle hulgas ka naisterahvaid olnud, meestena riietatud. Kusagil talus teinud talurahvas riisujate tulekul ahju suure tule, mille tõttu tuba maani suitsu täis olnud. Talu elanikud ise roninud lõmmu õrrele suitsu sisse peitu. Üks pardiajaja tulnud tallu sisse ja jäänud ahju suu ette soendama; tõmmanud ise rinnad eest lahti – olnud suured naisterahva rinnad. Peremees, seda nähes, tõmmanud õrrelt lõmmu ja virutanud sellega soojendajale pähe, nii et see surnult maha langenud.
EKLA, f 199, m 23, 34/5 (III-2) < Suure-Jaani khk., Viljandi v., Rattama-Lohu t. - Alfred Rästas < Jaan Lohk (1926)

Kuhjavere külas Reinu tallu tulnud kord venelased riisuma. Perenaine jäänud kaikaga ukse taha riisujaid valvama. Kui üks neist tuppa astunud, löönud perenaine selle selja tagant maha. Surnult riideid seljast ära võtma hakates selgunud, et see naisterahvas olnud.
EKLA, f 199, m 23, 35 (III-2) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Aimla k., Kivistiku t. - Alfred Rästas < Henrik Viik, 80 a. (1926)

Kaks venelast tulnud kord ratsahobustel Toobale maad kuulama, keda maarahvas Veneoja juures ära tapnud. Vanarahvas rääkinud, et venelased sõja ajal inimestega väga metsikult ümber käinud. Naisi aetud tagumikku pidi aiateibasse ja piinatud muul kombel hirmsasti.
Sõja ajal jätnud Rootsi Kaarel põgenemisel oma kuldtõlla Lopitsa mõisa maha.
EKLA, f 199, m 23, 35/6 (III-2) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kettu k., Tooba t. – Alfred Rästas < Peet Toobal, 78 a. (1926)

Ka Ilbaku mail on vene naised röövimas käinud. Röövijad tulnud kusagile tallu sisse, kus parajasti ahi küdenud, läinud ahju paistele tagumikke soendama, millest ka aru saadud, et nad naised olnud.
EKLA, f 199, m 23, 36 (III-2) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kettu k., Saare t. – Alfred Rästas < Juhan Elbing, 88 a. (1926)

Harjakad olnud ennem külades röövimas käijad, kui hiljem aga maal kord jalale seati, hakanud nad kaupmeesteks, matkates mitmesugust pudi-padi kaupa müües külast külla.
EKLA, f 199, m 23, 36 (III-2) < Suure-Jaani khk., Suure-Jaani a. – Alfred Rästas < Juhan Kamar, 63 a. (1926)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!